1. Millal on masintõlge otstarbekas?
Masintõlge sobib eriti hästi suurte tekstikoguste töötlemiseks, kus esineb korduvaid mustreid, nagu tehniline dokumentatsioon, tootekirjeldused või sisesuhtlus. See annab kiiresti toortõlkeid, mida kogenud järeltoimetaja saab tõhusalt täiustada. Kui tekstid on selged, asjalikud ja vähe mitmetähenduslikud, annab masintõlge sageli vastuvõetavaid tulemusi. Ka sarnase struktuuriga keelte puhul (nt saksa-inglise) on veamäär väiksem. Siiski vältige masintõlget loominguliste, emotsionaalsete või tugevalt kultuurispetsiifiliste sisude puhul, kuna nüansid lähevad kaotsi.
2. Kus masintõlge oma piirideni jõuab
Masintõlge ebaõnnestub sageli metafooride, iroonia, sõnamängude või kaudsete kultuuriviidete puhul. Ka erialaterminoloogia tugevalt spetsialiseeritud valdkondades (meditsiin, õigus) nõuab täpset järeltoimetamist. Haruldaste keelekombinatsioonide või murrete korral langeb kvaliteet märgatavalt. Lisanduvad tekstiliigid nagu turunduslaused, luuletused või juriidilised lepingud, mille puhul isegi täielik järeltoimetamine on töömahukas ning inimteadmised asendamatud. Piiranguid tuleneb ka andmekaitsealastest muredest pilvepõhiste süsteemide puhul.
3. Järeltoimetamine: kerge vs. täielik
Kerge järeltoimetamine keskendub minimaalsetele parandustele: see kõrvaldab ilmselged vead, tagab korrektse grammatika ja loetavuse, kuid jätab tähelepanuta stiili ja idiomaatilised väljendid. See sobib sisedokumentidele või lühikese elueaga tekstidele. Täielik järeltoimetamine seevastu püüdleb keeleliselt ja stiililiselt veatu tulemuse poole, mis on kvaliteedilt võrdne inimese tõlkega. See on vajalik avaldamiseks, turundusmaterjalideks ja kliendisuhtluseks. Ajaliselt varieerub see olenevalt lähtematerjalist ja keelepaarist, kuid võib ulatuda kuni 100% uue tõlke tegemise ajast.
4. Kvaliteedi tagamine järeltoimetamisel
Kvaliteedi tagamine algab sobiva masintõlkesüsteemi valikust ja lähtetekstide ettevalmistamisest (lühikesed laused, järjepidev terminoloogia). Pärast järeltoimetamist toimub ülevaatus teise lingvisti või valdkonnaeksperdi poolt. Tõestatud meetodid hõlmavad terminoloogiaandmebaaside, stiilijuhiste ja kontrollnimekirjade kasutamist. Ka automaatsed kvaliteedimõõdikud (BLEU, TER) annavad vihjeid vigade kohta, kuid ei asenda inimese kontrolli. Eriti tundlike sisude puhul soovitatakse mitmeetapilist kontrolliprotsessi. Kulutused peaksid olema proportsioonis teksti eesmärgiga.
5. Eripärased piirangud turundus- ja õigustekstide puhul
Turundustekstid elavad emotsioonidest, sõnamängudest ja brändi häälest – masintõlge jätab selle mõju enamasti saavutamata. Isegi täielik järeltoimetamine nõuab siin suurt loovust ja kultuurilist arusaamist. Õigustekstid seevastu nõuavad juriidilist täpsust; vead võivad kaasa tuua vastutuse riske. Masintõlge annab sageli sõnasõnalisi, ebatäpseid tõlkeid klauslitest või erialaterminitest. Seetõttu on nende tekstiliikide puhul tavaliselt soovitatav inimtõlge, millele järgneb õiguslik ülevaatus. See ei asenda erialase juristi õigusnõustamist.
